Tasakesi nokitsen ikka kangastelgede taga. Sinisevärviliste vaipadega on praegu ühel pool, telgedel tulevad ridamisi hallid erinevate mustrilahendustega. Kõigepealt naastpõime tehnikat kasutades ruudustikuga vaip ja teiseks katsetan sõbakirju. See on natuke keerulisem, sest mul on ikkagi lihtteljed ja igat liigutust e. mustrikirja nad teha ei taha. Aga sellised lihtsamad nn. täpp-triibud tulevad välja küll. Rahul ma selle konkreetse vaibaga eriti ei ole aga see-eest tekitab selline mustrite kallal katsetamine hulgaliselt ideid edaspidisteks vaipadeks.
Eks tuleb mingi lisa lauajupp appi võtta, saab sik-sak mustreid kah.
Ma mõtlen, et mul on vist mingisugune vaiba-hullustus peal. Kohe selline tunne on, et mul on neid palju-palju vaja. Mingi kakskend' tükki vähemalt. Erinevaid. Nii värvilt kui mustrilt. Mida asja ma nendega pärast peale hakkan, pole õrna aimugi. See on vist mingi koduperenaise-sündroom, et hakkad, no näiteks, õunamoosi keetma, noo et perele talveks natukene ja lõpuks on sul kõik kapid ja panipaigad moosi täis. + sugulased ja sõbrad, kes ei julge külla tulla, kuna kardavad, et hakkan neile oma moosi jälle pähe määrima.
Ahh nohh. Halvaks nad ei lähe. Eks kevadel vaatab. Võiks ju nalja pärast üle hulga aja mingi laadal käimise ära teha.
1 comment:
Ei noh, ma sätiks end kohe rõõmuga selleks sugulaseks, kellele Sa moosipurgi (vaiba) kaela määriksid. :oD
Ilusad paistavad igatahes ja erinevad mustrid on ka lahedad!
Post a Comment