Praegu ...

On käsil kangastelgedel kudumine. Teemadel: nii ja naa.

Kilekotiribadest vaipa:

Ja igasugu muid katsetusi. Proovin ka kotti kududa. Millegipärast ei edene rakendamisega. Ei tasu kudumistele liiga pikka vahet sisse jätta. Pisiasjad kipuvad meelest minema ja vead tulevad lihtsalt sisse. Egas midagi, õpin uuesti. Ja kui kotid ja kilevaip on valmis, proovin rüiuvaipa. Villast.

Aga õnneks sain valmis tütre sokid, vähemalt selle koha pealt saan endaga rahul olla.

Ja leidsin ühe vana padja seest ühe teise vana padja. Vaat kust ja mida annab leida, eks ole? Mul tädi kunagi suure hoo ja hoolega tikkis taolisi. Ja vaat kui ilus muster. Mustreid keerutas endale kaleidoskoobi seest :) Seda mustrit peaks kuidagi uueks tegema. Tõenäoliselt lapitehnikas sest minust tikkijat küll ei ole.

Kaks vaipa

Kaks vaipa sai valmis. Perenimega: krebuline. Krebuline sellepärast, et kude on selline krebuline.:)
Esimene soojades toonides, teine külmades.



Mõlemi vaibaga jäin väga rahule. Erinevad materjalid andsid erineva paksuse ja jäikuse-pehmuse. Roheline on nagu mingi tugev matt, kaks korda paksem kui oranz, seisab nurgas püsti kui vaja.


Ja ilus tulemus on. Ainuke mis häiris oli see, et osad lõimelõngad hakkasid mustrist tulenevalt aina rohkem ja rohkem erineva pinge all olema. Natuke tüütu oli neid pidevalt kohendada.

Värviplaanid

Tegelikult on mul plaan sel kevadel katsetada pisut taimedega värvimist. Kuna aga maa on esialgu märg-lirtsuv-poriauk, siis lükkasin kõikvõimalike juurikate kaevamise tsuti edasi ja tegin ühe värvimiskatsetuse lihtlabasel kombel poest ostetud värviga (roosa):

Värvimise tehnikast niipalju, et lasin vee vahepeal liiga kuumaks, lõng kippus pisut kokku viltuma. Hiljem oli pisut tüütu kerida.

Tütre tellimisel algatasin oma järgmise aasta kudumisprojekti: eriti hirmnunnud sokid. Kuna ma olen masendavalt aeglane kuduja, tuleb loota ja palvetada, et sokid vähemalt jõuludeks valmis saaks.

Lõng on mul nüüd olemas, mustrikiri ka, järgmisena tuleks õiges suuruses vardad omale hankida. Jajahh, aastane projekt, ega see kerge ole! ;)

Minu lemmikud kudumisenipid 1.

Panen siia kirja oma lemmikud kudumise nipid, et kui järgmise kudumishooajani läheb äkki jälle oma 15 aastat, siis on siit hea vaadata ja meelde tuletada.

Esimene nipp (ehk kude) on hästi lihtne.

Vardal oleks soovitav paaris arv silmi. Esimese silma tõstad vasakvõttega maha, teise kood parempidi. Jne. Tagasikudumine on täpselt sama. Jääb väga mõnus pehme elastne kude, sobib hästi kinnastele randmeiks jne sooniku asemel ühesõnaga. Nii eest kui tagant näeb ta täpselt ühtmoodi välja:

Tõmbasin siin varrast pisut välja ja on ilusasti näha, et sellisel lihtsal viisil tekib kahekordne kude. Ise plaanin sellest jupist lõppude lõpuks oma pisipojale mütsi tekitada.

Ah jaa, lõng, mida kasutan on 100% villa, mingi Karnaluksi lõng, ostetud Lipi-lapi ärist Paides. Väga pehme ja mõnus jääb. Varraste suurust kahjuks ei oska öelda aga tsipa suuremad oleks võinud olla küll.

Aa ja siis veel see asi, et ma võin küll eksida aga seda kudet vist nimetatakse mingisuguseks patentkoeks. A võib-olla ma eksin ses asjas, olen selline hooajaline kuduja.

Sall sai valmis!

Ega ma eriti ei koo aga aeg-ajalt tuleb mingi sundus peale ja ma lihtsalt PEAN midagi kuduma. Sain siis lõppude lõpuks oma suure poja salli ka valmis. Seekord tuli see kudumise vaim peale tolle lõnga pärast (mohäär Fabio) appi kui pehme! Nagu linnusuled.

Lihtsalt üks ilus asi/ Just One Little and Simple Thing

Minu ema harrastas ka üksvahe lapitööd. Aga vähe teises stiilis kui mina. See vaip on tehtud sellise süsteemiga, et heegeldatud (või on need kootud? Ma ei teagi!) lapid on kinnitatud mingile tugevamale materjalile. Nagu näiteks mõni vana tekk või tükk mööbliriiet. Servale tekitati kant.

Aga praegu ta selliseid vaipu vist enam ei tee, on rohkem sokkidele pühendunud.

This patchwork blanket made by my Mom.

Sall on valmis! My daughter's scarf is ready!

Vahva sall tuli välja! Proovisin eile õhtul tükk aega sallist ka tüdrukul kaelas pilti teha aga miskit ei õnnestunud. Laps rahmeldab hirmsasti. Ikka oli fotol sall päris toredasti aga tirtsu näo ja käte asemel oli mingi segapudru.Nüüd plaanis endale ka midagi pärlitega kududa. See on nii armas kui pärlikesed kudumi sees säravad.Mõtetes on praegu kolme salli mustrid. Sellist, nagu tüdrukule tegin, omale vist ei tahaks. Kui selline sall oleks suurem ja laiem, jääb minu meelest mulje nagu oleks froteest vannilina üle õla. Mõtlen sellisest mustrist: ilus õlasall. Anne oli nii armas, et juba saatiski mulle mustri neti kaudu. Õhtul kui tarkpead koju tulevad, õnnestub ehk muster ka välja printida. Teiseks mustriks kaalun nende sokkide mustrikirja: need mu ema tehtud muideks.

°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°

Scarf is ready but I cannot took a good picture of this scarf. Small lady is doing rat race and photos are unfortunate.

But I like this style so much and I start knitting new shawl for myself. This is the favourite model.

But maybe I will use those socks pattern. My mom made those socks.

°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°

Sallile kulus 1 helesinine ja kaks ja pool valget tokki lõnga. Ühes tokis oli 25 grammi lõnga.