Aega läks aga asja sai ja "Kolme kuuse tekk" sai valmis. Natuke kirjutasin sellest juba lapiklubi lehel (link). Topelt ei kärise, kirjutan siin kah.
Tehniline nipp:
alusriidel on vatiin ja sellel pealisriie. Läbi sai tekk tepitud raamidel ja põhiliselt tänu nööpidele, mis sinna peale õmmeldi. (link eelmise aasta juurde) Alusriie on nii parasjagu suurem, et ääre tegemiseks voldin ta kandina ja tepin hästi serva lähedalt.
Nii on tegelikult üks lihtsamaid mooduseid teppida, et servad on lahti kui pinda läbi tepid. Vigu on lihtsam parandada. ;P Ja on kohe näha ka kui midagi nihu pöörab! Sellise ära pööratud kandi võib ka laiema teha, ainult nurk on siis vaja teistmoodi töödelda kui kitsa kandiga.
Riputusaasad punusin kangaste ultusäärtest ja kinnitasin masinal. Päris omapärased jäid:
Päkapikumaal osalesin kah, olin jõulukaardi meisterdamise sektsiooni juhataja ;D
Minu selle aasta moto oli, et "mida lihtsam, seda parem!" Eelmine aasta oli mul palju tegutsemisvõimalusi: kuivviltimine, jõuluehete valmistamine(kolme eri moodi), teki teppimine, kaartide valmistamine, jne. Aga lapsed eelistasid peamiselt kaarte meisterdada ja nii ma tänavaasta üle ei pingutanudki ja lastel oli tegemist küllaga. Ka kaartide tegemisvõimalusi oli mitmeid ja me mässasime kõvasti.
Hoolimata lumest oli osalejaid palju ja Jõulumaa läks igati korda. Proovisin selliseid pilte teha, kus oleks näha, et kui palju rahvast üritusel oli aga kahjuks need fotod ei õnnestunud. Muidu aga läks kõik korda ja õnnestus hästi. Loodan, et külalised arvasid sama.
Tekk sai valmis ja riputati seinale.
Natuke sai vahepeal veel mänguasju tehtud. See lehm pole minu väljamõeldis. Sain selle lõike sõbrannalt, kes sai selle omakorda oma sõbrannalt, kes sai selle omakorda kuskilt soome ajakirjast.
Aga lehm on lahe, saba, sarvede ja udaraga nagu igati normaalne lehm ikka.
Teiseks rott, vot see on küll minu väljamõeldis. Pika saba, kahe valge hamba ja kikkis kõrvadega.
Ja kui kiired ajad seoses jõulumaa ja muu sellisega on möödas, saan jätkata kangastelgede taga:
Oi-oi, kuidas ootan, et saaks juba vaibad kangapoomilt maha võtta! Nii põnev, et kuidas nad ikka välja kukkusid. Seni kuni vaip on telgedel, ei saa ju õiget ettekujutust absoluutselt! Huvitav kas ülejäänud inimesed siin maakera-muna peal ka saavad aru kui lahe tegemine see kangakudumine on? Ma mõtlen, just see kaltsuvaiba kudumine? (No kaugemale ma lihtsalt pole jõudnud kuigi rahvariideseelikukangas on plaanis ja kardinakangas on plaanis ja ...ohh, neid plaane! Neid on nii palju!)
Ja kuna minu jõulupuhkus on alanud, on mul ka lõppude lõpuks aega õmmelda ka lastele. Jess! Ja enne kui tõsisemad asjad käsile võtan, tegin siuhti tütrele ühe seeliku juurde.
Seeliku nimega lumetuisk. Aktuaalne värk.
No tirts oli rahul, keksis rõõmsalt ringi, see ju tantsuseelik, see sobis hästi. Kolm väga erinevat materjali (Aitähh jälle Thelale!), mis üle ootuste funktsisid väga hästi kokku! Üle ootuste selle pärast, et kui ma alguses materjale käes kaalusin, siis olin küll väga skeptiline nende kokkusobivuse suhtes. Aga kuna mul neid materjale nii ullalllaaa käes on, siis saab lahedalt katsetada ja ka jõulumaalgi said lapsed muretult igasugu kuuski ja lumehelbeid jne lõikuda.
Ullallaaa!
Mis järgmiseks?
Käpatöö on lahe!
