Hiljuti leidsin otse oma õue pealt sellised seened:
Proovisin neid raamatu abil tuvastada ja raamat ütles, et need olla soomusmamplid ja head värviseened. Et pidada sidrunkollast lõnga saama. Ja et söömiseks just mitte kõige paremad. See tegi mulle ainult rõõmu ja kohe hakkasingi seeni keetma. Kahjuks oli tulemus kesine:
Valgest vaid tooni võrra miski muu värv. Jama. Aga tekkis mõte, et miks mitte tekitada kunagi üks sujuvate üleminekutega kudum ja jätsin ühe tokikese ikkagi alles seda ebamäärast lõnga. Kahtlustan, et ehk oleks värvimiseks pidanud kasutama vanemaid seeni, mina kasutasin suht noorukesi.
Veel tegin katse rabarberijuurikate, mangoldilehtede ja äädikaga. Lootsin pruuni saada. Lootus olla lollide lohutus. Ja sain veel portsu kollakasrohelisi, ebamääraseid sügisvärve.Siin tegin pisikese katse ka. See üks tumedam tokk sai ka korralikku äädikavanni värvimise lõpus. Heledad jäid sellest ilma.
Värvimised jätkuvad.
No comments:
Post a Comment