Rebasekostüüm

Mesilaste tekk

Kostüümid lastele ehk karu ja ingel

Kostüümid lastele.

Õues veel ilus sügis aga aeg hakata valmistuma jõuludeks. Miks mitte. Muidu on pärast jälle nii kiire, et pooled tähtsad asjad jäävad tegemata.
Nii et siis jõulupeo kostüümid lastele lasteaia peo jaoks. Pole minu laste tarvis, see on tellimus aga tundub, et tuleb topelt teha, sest minu omad tahtsid ju kohe kaaa! :D

Esiteks ingli kostüüm:


Siin on materjalide näidis ja kleidi lõige. Kahjuks pole kõige parem foto aga üldmulje saab kätte. Tiivad on vateeritud, nii hoiavad hästi vormi. Kleit tuleb lihtsakene, pikkade varrukatega, kahekordse seelikuosaga, hõljuv. Kui peaks näha olema, et tiivad ei taha hästi seista, teen kleidi passe-osa samuti vateeritud. Kuna peas peaks inglil olema aupaiste, siis õmbleme peapaela, laia, valge ja hõbedase kangaga. Nii on lapsel lihtsalt mugavam.


Ja teiseks karukostüüm:


Kostüüm koosneb pükstest, nö. dressipluusist, mütsist ja kinnastest. Materjaliks fliis. Püksid on nagu tavalised püksid ikka. Pluus on laiem tavalisest pluusist, all kummipael, nii jääb paksu karu mulje. Kindad on käppade kujulised ja mütsil on karu kõrvad. Tegelikult saaks ka karu näo sinna mütsi otsa teha, see pole keeruline

Padja-eri

Üks päev telliti mult väikest kaks patja. Mulle hakkas aga padja tegemine nii meeldima, et tegin kohe hulgi igasuguseid ja erinevaid.

Laevukestega:


Nöörkaunistusega:



Siniseid kaks tükki:


Ühe ruudulise:



... ja ühe karvase:


Ma olen dekoratiivpatjade tegemist alati vältinud. Ma ei teadnudki, et see on päris lahe mäng.

Teistmoodi katsetused

Leidsin poest fantastilise kirju niidi ja nüüd katsetan erinevaid nippe ja meetodeid. Tulemus on vahva.


Praegu on nii segased ajad ja aina segasemaks lähevad. Pikemalt kirjutada igasugu segadustest saab kirjutada alles siis kui segadus on hakanud vaikselt laabuma ja selgub, et mis elu ma elan siis ja mismoodi. FIE, OÜ, MTÜ, tudengielu ja hingeelu :)

Shenilli katsetused

Mässan praegu shenilliga ja sain kaks väga lahedat pinda ja ühe mitte nii laheda ja ühe täitsa normaalse. :)
Esiteks see kõige ägedam:


See sinine pind on mõttetu, ajab karva st. niite. Polüesterkardinad. Rohkem ei kasuta. Pole ju midagi teha selliste tekstiilidega, mis tasapisi end igale poole laiali ajavad.
Järgmine oranz katsetus enne ja pärast pesumasina kuuri:


Ja viimasena üks vahva karvane sinine. Lemmik jälle.

Kikimau

Kangamustrid

Minu ameti tõttu on see üsna tavaline, et mulle aeg-ajalt kuskilt kust iganes igasugu kangajääke kaenlasse pistetakse. Eile pakkus mulle üks proua krempleenkangast kleit, mis tal kuskil kapipõhja olid seisma jäänud. Ega ma esialgu ei teagi, et mis ma nendega teen aga millised mustrid! Millised värvid!

Kardinamustriga sall

Sall sai valmis. Tegelikult juba tükk aega tagasi aga pole aega olnud blogida. Nooo selle salliga olen ma jubedal kombel rahul. Ta on just selline nagu üks kaelasall olema peab. Tüdrukule on sall küll suur aga see eest on salli modelli seljas, vabandust, kaelas hästi näha.


Kasutatud kollane lõng on loomulikult taimedega värvitud.

Pintsak

Täna hommikul sirvisin lapitehnikute blogisid. Helkari oma ja teisigi. Ai kui armas on ikka see kangastega mängimine. Aga kahjuks ise ei saa niipeagi taas mängima hakata, hoopis teised tegemised käsil. Õmblemine ja kangad küll aga hoopis teises stiilis.
Siin siis minu elu esimene pintsak:


Eks seal vigu muidugi on aga esimese pintsaku kohta vist täitsa ok. Vähemalt omanik kiitis selle heaks ja lubas kandma hakata. :)
Tegelikult sellised keerulisemad õmblustööd on väga huvitavad ja nii kui aega saan (kursuse ja koduse remondi kõrvalt), teen teise pintsaku veel.

Tasa sõuad, kuskile ikka jõuad ...

Pole nii ammu oma käsitöölisi tegemisi bloginud, praegu puhuvad siin minu elus pisut teistmoodi tuuled. Aga hobitamise põhimõttel kolksutan vahel ikka kangastelgi ja täna alustasin sellise villase pitskangaga :D nagu ülemisel fotol näha on. Keerdpõime ja Taani medaljonid.
Kõik muu õmblemine on hoopis kõrvale lükatud. Avastasin nimelt, et mul majas üks hakkab üheksandat klassi lõpetama ja et keegi võiks talle ju viisaka ülikonna muretseda. See keegi, kes omast arust nagu õmmelda oskab. Eks näeb siis, et kuidas välja kukub. Praegu on enam-vähem. Lohutasin poega ka, et kui ikka kole on, eks siis ostame poest. Eks näeb siis.
Valmis said kaks laia villast salli:


Esimene on see valge, mis jääb mulle endale.


Praegu on ta natuke jäik, no värskelt telgedelt tulnud aga talvel kurja ilmaga super, ma arvan. Teine sall on see taimedega värvitud:


No comments. Liiga hea. Tõsiselt. Veatu. Hüper-super. See sall on nagu taimevärvi-raamat.

Bronsoni pits ja õunapuu-kohvi

Kui ma oma kangasteljed eelmine aasta tööle panin, tekkis pähe päris kenake kangaste nimekiri, mida kõike tahaks kord kududa. Loomulikult rahvariideseelikute kupongid endale ja tütrele, kardinad elutuppa jne. Ega see nimekiri väga pikk polegi aga arvestades minu kudumise kiirust, läheb mul nende tööde teostamiseks paar sajandit aega.
Aga igal juhul olen ma jõudnud oma kudumistega sinnamaale, et telgedele on rakendatud Bronsoni pitsikoes valge sall. Alguses tahtsin teha laia hõreda soestamisega suursalli aga see ei tundunud kuigi kena jäävat. Siis kiskusin kõik lõimelõngad jälle välja ja soastasin uuesti. Jääb 40 cm lai sall. Teen selle endale.
Tegelikult ta ei ole päris õige Bronsoni pits. Ainult niietus on. Tallamist teen ma oma parema st. mugavama äranägemise järgi. Maateljed ikkagi. Aga tulem on väga soliidne ja ma olen väga rahul.


Selline kude sobiks hästi beebi-sõbadele.
Tegelikult on mul lõime telgedel kahe salli jagu. Rohkem ei julgekski panna sest villane lõng ei taha seda venitamist nii palju. Selle sain selgeks oma eelmiste sallide kududes. Lõpp läks ikka jamaks. Kippusid katkema.
Teise salli tahaks teha värvilise. Kasutada neid taimedega värvitud lõngu, mis mul on. Praegugi on mul üks pott soojas. Katsetan õunapuukoori. Loodan kollast saada. Midagi sealt tuleb ka. Väga üllatav oli näha, et õunapuukoorte keedus on tumedat värvi nagu kohvi.
Esimesel pilgul tunduvad mulle osa taimedega värvitud lõngu haledad ja mõtetud. No sellised heledad pruunikad-kollakad-beezikad-rohekad, pastelsed. Aga valgega kõrvuti väga ilusad ja mõnusad looduse toonid. Eks näeb, et kuidas mul õnnestub.

Kaks vaipa

Kaks vaipa sai valmis. Perenimega: krebuline. Krebuline sellepärast, et kude on selline krebuline.:)
Esimene soojades toonides, teine külmades.



Mõlemi vaibaga jäin väga rahule. Erinevad materjalid andsid erineva paksuse ja jäikuse-pehmuse. Roheline on nagu mingi tugev matt, kaks korda paksem kui oranz, seisab nurgas püsti kui vaja.


Ja ilus tulemus on. Ainuke mis häiris oli see, et osad lõimelõngad hakkasid mustrist tulenevalt aina rohkem ja rohkem erineva pinge all olema. Natuke tüütu oli neid pidevalt kohendada.