Rahvariidesärk mehele 2.osa

Et materjalidega mitte liigselt riskida, otsustasin teha kõigepealt nö. proovilapi ehk pisikese särgi meie pere pesamunale.

Alustasin varrukaotsa kätisest.

Seda ma mäletasin, et kõigepealt tõmbasin paar niiti kätise keskjoonelt välja ja asendasin selle kahekordse joonpistega. (on see nimetus, joonpiste, õige?) Vanasti sai vist ka niite loendatud, et pisted tuleks kõik võrdsed, praegu lasin silma järgi.
Seejärel voltisin kätise õmblusvarud ja tikkisin esimesele poolele umbes 0,5 cm kaugusele kätise servadest ühekordse joonpistete rea.
Järgmisena hakkasin tikkima neid võrgu või vahvli sarnaseid kolmnurki (nimetus teadmata) On need siis need püvisilmpisted, millest Snowdrop kirjutas?

Kõigepealt lihtne ruudustik. Vot selle tegemist ma eriti ei mäleta. Esimesel fotol tikkisin niidid üksteisest üle nagu ristpisted, teisel jätsin ühe lõimeniidi vahele. Kumb variant õige on? Teine jäi igal juhul kuidagi korrektsem.

Need jooned alumisel pildil ei ole tõmmatud pliiatsiga ega volditud triikrauaga. Kui panna riie pehmele alusele ja tõmmata tasakesi nõelaotsaga, jääb ka ilus sirge joon.
Järgmisena nö. punutakse kogu võrk üle. Tegin sellest "punumisest" ka fotoreportaazi aga pildid jäid udused.

 Üks on valmis, teine ka kohe-kohe! 

Vaat kui õige see oli, et alustuseks pisikese särgi tegin. Kätised kukkusid erinevad välja! Aga okei, las praegu olla, ei hakka harutama. Proovisärgi asi. Ka vead on millekski head.

 Järgmisena õmmeldakse kätiste küljed kokku ja see keskmine kahekordne tikkerida õmmeldakse peene õmblusniidiga ja salapistega üle. Tõmbab tikkimise ilusti kokku ja aasakesed jäävad ilusti "kikki" nagu pitsiäär peabki olema.

Jätkub...

Rahvariidesärk mehele 1.osa

Sissejuhatus.

Kõik algas sellest, et mees nägi laadal käies mingeid linaseid särke ja ütles, et tahab ka omale sellist.

Selle jutu peale tekkis minul idee, et teekski talle ühe korraliku valge linasest riidest rahvuslikus stiilis särgi. Et oskan ju küll! Nimelt olen kunagi ammu-ammu töötanud ühes käsitöö firmas, kus sai päris suure hulga tehtud Juuru mehe särke. Hästi küll ei mäleta aga eks siis üritan meelde tuletada.

°°°°°°°°°°

Esimese hooga ei tulnud õieti midagi meelde. Vaid mõned pisiasjad. Otsisin raamatukogust ja otsisin netist. 

Tulemus nagu alati: kõike nagu on aga seda mida vaja, pole ikka!

Lõpuks isetegija.net foorumist vastas mulle Snowdrop nii: 

Eesti rahvarõivaste raamatus kirjutab Juuru mehe särgi kohta nii: 
Valgest linasest riidest särk kaunistada valge linase või puuvillase lõngaga. Rinnalõhik palistada kitsa pilupalistusega, lõhiku otsa teha lukk ja katta see nööpaugupistetega. Lõhikust alla, särgi rinnaesisele õmmelda sämppistesõõr ja selle ümber püvisilmtikandis neljaharuline motiiv. Õlalapp õmmelda särgi külge kahe paralleelse tikkpistereaga. Ridade vahee õmmelda sõlmpisted. Õlalapi keskjoonele õmmelda rida tikkpisteid. Kaelaaugu äär kurrutada. Ümber Krae serva õmmelda tikkpisted. Krae sulgeda nööbi ja nööpauguga. Varrukasuhu teha 1,5 cm laiune palistus ja põimpilu. Palistuse peale õmmelda püvisilmpistes sakid. Varrukapära jätta õlalapi kohal 4 cm sirgeks, siis murda mõlemale poole lappkurrud.

Suur aitähh talle info eest! 

Mis siis ikka. Hakkasin siis tööga pihta lootes, et ehk see mälu, mis talletub sõrmeotstes, ilmub välja kui juba töö teoksil on.

Ja kõiki, kes teavad mida teha ja kuidas teha, kutsun kommenteerima oma järgnevaid postitusi, kui nö. särgi proovitükki teen.

Kardinategu jätkub / Curtains again

Arvasin, et ei leia terve septembrikuu jooksul aega nende jaoks aga eksisin. Tundub, et varsti saavad valmis.

Üks kardinapool on nö. 99% valmis. Seisab praegu kapis, riidepuu peal, ootab triikimist ja lõplikku ülekontrollimist st. viimaste lipendavate niidiotsakeste äralõikamist. Riidepuu peal sellepärast, et kuskil kotis kinnipakituna vajuksid talle kortsud ehk triikjooned sisse ja kardinate tulevasel omanikul võtaks nende sirgeks saamine ikka pikka aega.

Teine kardinapool on kah juba poolest saadik tehtud.

Peab tunnistama, et lõpptulemus mulle täitsa meeldib ja on oodatust hulka kenam. 

Kardinad ise lähevad siis komplekti selle tekiga

Sall on valmis! My daughter's scarf is ready!

Vahva sall tuli välja! Proovisin eile õhtul tükk aega sallist ka tüdrukul kaelas pilti teha aga miskit ei õnnestunud. Laps rahmeldab hirmsasti. Ikka oli fotol sall päris toredasti aga tirtsu näo ja käte asemel oli mingi segapudru.Nüüd plaanis endale ka midagi pärlitega kududa. See on nii armas kui pärlikesed kudumi sees säravad.Mõtetes on praegu kolme salli mustrid. Sellist, nagu tüdrukule tegin, omale vist ei tahaks. Kui selline sall oleks suurem ja laiem, jääb minu meelest mulje nagu oleks froteest vannilina üle õla. Mõtlen sellisest mustrist: ilus õlasall. Anne oli nii armas, et juba saatiski mulle mustri neti kaudu. Õhtul kui tarkpead koju tulevad, õnnestub ehk muster ka välja printida. Teiseks mustriks kaalun nende sokkide mustrikirja: need mu ema tehtud muideks.

°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°

Scarf is ready but I cannot took a good picture of this scarf. Small lady is doing rat race and photos are unfortunate.

But I like this style so much and I start knitting new shawl for myself. This is the favourite model.

But maybe I will use those socks pattern. My mom made those socks.

°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°

Sallile kulus 1 helesinine ja kaks ja pool valget tokki lõnga. Ühes tokis oli 25 grammi lõnga.

Pärlitega kudumine /Knitting with pearls

Juba mõnda aega tagasi tellisin posti teel omale pakikese helmeid. Osa helmeid tellisin kogemata liialt suured. Nimelt kasutan crazy quilt töödes teinekord pisemaid seemnehelmeid. Aga helmekesed olid ilusad, toredat värvi ja vaikselt hakkas hinges kriipima, et mida nendega siis peale hakata?

°°°°°°°°°°°°°°°°°

I accidently bought the wrong size pearls, becouse too big for my crazy quilts. But those pearls are so lovely and I thought a long time what I must to do with them.

°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Ei mäletagi, ausalt öeldes, et kust mulle see mõte siis pähe kargas, et üritaks õige kududa. Ja kooks kõigepealt tütrele salli, et nagu proovilapp aga kasutuskõlblik.
Ostsin siis poest kahte värvi, valget ja helesinist oi-oi kui pehmet lõnga ja kohe koju kuduma. Lõnga nimi on Fabia, juhul kui kedagi huvitab. Selline pooleni mohäär ja pooleni miski muu, ei mäleta enam. Muideks, harutada pole sellest lõngast kudumit just eriti kerge.
Esialgu mul polnud muidugi õrna aimugi, et mida teha. Aga tasapisi mõtted selginesid ja hakkas arenema vot selline sall:Lükkisin posu helmeid lõngale ja muudkui kudusin. Kuna ma tegelikult kududa üldse ei oska, ei hakanud mingite mustritega jändama. Teen lihtsa salli, servas suvaliselt pärlid ja narmad heegeldan ka hiljem juurde.

°°°°°°°°°°°°°

And I stared knitting with those pearls. I start make a simple shawl for my little daughter. I choose very-very soft turkish  yarn "Fabia" 56% polyamid and 44% polyacryl. It is so soft! Like down feather of young birds.

Narmad tulid toredad. Heegeldasin nad meelega ebaühtlase pikkusega ja mõned natuke krussi.

°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°

Ruffles I made grumpily. I wanted them to be with  different lenght and little bit crooked. I like this shawl very much! I think I do one shawl like this for me too!
Praeguseks olen siis niisuguse jupi juba valmis teinud. 
Minu meelest täitsa tore asi tuleb välja. Teen vist endale kah sarnase.

Roosna-Alliku uued käised / New design for national clothes

Aega võttis mis ta võttis aga tehtud nad said! Roosna-Alliku uued käised! Sobilikud Eesti kliimaga: kootud ja pisut heegeldatud ja tikitud soe laste kampsun. Ja kui rääkida pärimustest siis on see kampsik peaaegu, et nelja naisterahva koostöö. Kõik omavahel emad ja tütred. Välja arvatud see kõige noorem. Tema on alles ainult tütar.
Kampsiku tegemine algas siis sellest, et mina ragistasin oma ajusid ja panin paberile mingi uduse kavandi. Uduse sellepärast, et ma ei oska ju üldse kududa. Kudumistöö tegi ära minu ema. Varrukad olid minul küll plaanitud ainult ühtpidi koes kuid ema tegi sellised ruudulised, ütles, et ühtpidi oli igavavõitu. Alguses tundus pisut pentsik aga hiljem vaatasin, et tõesti nii on päris tore. Sellel fotol ongi siis kaks varrukat ja esipool ja tagumine külg.Järgmiseks ajasin tükid kõik kokku ja kudusin krae. Seejärel algas naljakas osa: ma ei mäletanud, et kuidas see heegeldamine käiski. Koolipingis istumisest päris palju aega möödas. Aga pusisin mis ma pusisin, krae ja alumine serv said äärde pitsid.
Alguses kahtlesin nendes värvides, et kas must üldse sobib lapse riietusse ja see nö. "kuldne"??? Aga Järva-Jaani ja Ambla käiste mustrid on enam-vähem just sellistes värvides. Ja on nende mustritega nii nagu nendega on, värvid peaksid siiski üsna samad olema. Tikkimise mustriks võtsin ette Ambla tanu mustrikirja. Kuna töö materjal pole teps mitte puuvillane ja on üsna veniv, tuli loomulikult tikkimispisteid lihtsustada. Litrite asemel (sest litrid ei sobinud üldse kampsunile) leidsin oma nööbikarbist vanaaegseid pärlmutternööpe. Sobisid küll ja läigivad kah.Nii saidki mina ja minu ema ühise kampsuniga ühele poole. Valmis!
Sõleks kasutasin oma vanaema ehk siis minu ema ema prossi. Nii sai temagi kampsuni tegemisest osa. Ja kõige noorem põlvkond pani selle selga ja oli lihtsalt ilus. Muideks, nööpe aitas ta ka sorteerida. Ja nüüd laulupeole! LA-LA-LA-LAAAAAAAAAA
PS. : Rahvusliku projekti (mis kestab kuni 2009 aasta maikuu keskmeni) käigus plaan ka muid riideesemeid oma tirtsule teha. Sest ega ontlik naisterahvas saa vaid kampsuniga jääda. Vaja on ka seelikut, pükse, sokke, sukki, susse, vöid, mütsikest ja ehteid, palju ehteid, sõlgi, prosse, preesid, sõrmuseid ja kaelakeesid!

Jätkame tööd 2.osa / Continue one quilt

Vanad jutud selle teki tegemisest: esimene ja teine ja kolmas.
There are three first stories about this quilt.
°°°°°°°°°°°
Praeguseks oleme siis lõppude lõpuks nii kaugel:
By now the quilt is almost completed.

Esimese hooga tundus, et on natuke liiga toretsev välja kukkunud. Liiga palju lilleõisi ja see läikiv materjal... aga kokkuvõttes siiski suursugune ja mõnus ühekorraga.