Shibori

Vana hea riide värvimise tehnika. Tütrele tõi jõuluvana kolm valget särki värvimiseks. Alustasime shibori tehnikaga. Ilus värv jäi. Edasi ta töötleb seda särki ise. Tekkis minulgi tahtmine natuke kangaid värvida. Ammu pole selliste asjade kallal nokitsenud.

Kardinamustriga sall

Sall sai valmis. Tegelikult juba tükk aega tagasi aga pole aega olnud blogida. Nooo selle salliga olen ma jubedal kombel rahul. Ta on just selline nagu üks kaelasall olema peab. Tüdrukule on sall küll suur aga see eest on salli modelli seljas, vabandust, kaelas hästi näha.


Kasutatud kollane lõng on loomulikult taimedega värvitud.

Bronsoni pits ja õunapuu-kohvi

Kui ma oma kangasteljed eelmine aasta tööle panin, tekkis pähe päris kenake kangaste nimekiri, mida kõike tahaks kord kududa. Loomulikult rahvariideseelikute kupongid endale ja tütrele, kardinad elutuppa jne. Ega see nimekiri väga pikk polegi aga arvestades minu kudumise kiirust, läheb mul nende tööde teostamiseks paar sajandit aega.
Aga igal juhul olen ma jõudnud oma kudumistega sinnamaale, et telgedele on rakendatud Bronsoni pitsikoes valge sall. Alguses tahtsin teha laia hõreda soestamisega suursalli aga see ei tundunud kuigi kena jäävat. Siis kiskusin kõik lõimelõngad jälle välja ja soastasin uuesti. Jääb 40 cm lai sall. Teen selle endale.
Tegelikult ta ei ole päris õige Bronsoni pits. Ainult niietus on. Tallamist teen ma oma parema st. mugavama äranägemise järgi. Maateljed ikkagi. Aga tulem on väga soliidne ja ma olen väga rahul.


Selline kude sobiks hästi beebi-sõbadele.
Tegelikult on mul lõime telgedel kahe salli jagu. Rohkem ei julgekski panna sest villane lõng ei taha seda venitamist nii palju. Selle sain selgeks oma eelmiste sallide kududes. Lõpp läks ikka jamaks. Kippusid katkema.
Teise salli tahaks teha värvilise. Kasutada neid taimedega värvitud lõngu, mis mul on. Praegugi on mul üks pott soojas. Katsetan õunapuukoori. Loodan kollast saada. Midagi sealt tuleb ka. Väga üllatav oli näha, et õunapuukoorte keedus on tumedat värvi nagu kohvi.
Esimesel pilgul tunduvad mulle osa taimedega värvitud lõngu haledad ja mõtetud. No sellised heledad pruunikad-kollakad-beezikad-rohekad, pastelsed. Aga valgega kõrvuti väga ilusad ja mõnusad looduse toonid. Eks näeb, et kuidas mul õnnestub.

Illustratsioon tekstile

Ma olen juba 100 aastat peale passinud seda va fotojahti, et no osaleks ka aga kunagi pole nagu mingit head fotot olnud ega tulnud. A see teema oli nagu rusikas silmaauku. (Vabandust. ;P)
Lugesin teemat ja esimene asi: pettumus, no et kust ma saan teksti, ma luule kauge inimene. Proosaga veel hullem. Mul silmanägemine on niruks jäänud, anti juba prillid, ainult ilusaid suuri pilte vaatan, midagi ei loe. A siis tuli meelde! Ega teksti pea ju lugema, eks ju!? Laulda võib ju ka! No vot! Lubage esitleda:
seda pilti õmmeldes ma laulsin kogu aeg seda laulu, et :" Koooooord Miiiki läääääks toormiga meeeeeeereleeee, ooma veikse süüüstaga ... jne


Ega see vist fotograafia tippsaavutus ole aga mina sain ometi fotojahis osaletud! Kui mind teised (link) just pipramaale ei saada. :)

Eriti pikk jutt sellest, et kuidas valmis üks järjekordne lapitekk, mis oma iseloomult eriti sügisene ja sobib hästi praegusesse aega.

Nagu ma "Lapiklubis"(link) juba kirjutasin, oli mul plaan kangast värvida, et hiljem sellest lapitekk tekitada. Esimeseks katsetusteks valisin minu koolipõlves olnud populaarse tehnika - batika. Tollal ma seda eriti ei harrastanud, huvid olid tiba teised aga midagi katsetanud ma olin. Nii mingi kröömike kogemust mul oli ja sellele oma tegemistes toetusingi. Tõin koju paar värvipakki ja puntra odavat valget kaalukangast.
Järgnes riide krookimine, kortsutamine ja vana kombe kohaselt kausis värvilahuses keetmine.


Esimesena värvisin kangajuppe roheliseks aga tulem ei meeldinud mulle, (kole tume ja tuhm toon tuli), nii voltisin materjali lehvikuna kokku ja rullisin kui tigu ja kerisin kõvasti niidiga pambukeseks ja jätsin natukeseks ajaks valgendajasse ligunema.


Lootsin oma lihtsameelsuses valgeid laike ja säbrusid aga tulemus oli hoopis ebamäärane oranz.


Aga kui esimene ehmatus üle läks, hakkasid need kangad mind hoopiski inspireerima ja esialgu kavas olnud tekk sai omale hoopiski uue suuna:


Inspiratsioon akna tagant puude otsast.
Aupaistega vahtralehed:


See pildike kukkus kogemata eriti mu meelepärane välja:


Nagu järvekallas sügisõhtul.
Materjali omapäraks jääb, et ta on pisut kortsune. Isegi kui ta üldse kortsus polegi, on kangas sedasi värvunud, et heledamad/tumedamad triibud ja träpsud tekitavad kortsulise illusiooni. Alguses häiris väga aga sügisene vahtralehetekk tohib kortsune olla küll, ma arvan. Üks ühele :) vahtralehtedega.


Seda tekki tehes elustus ka üle hulga aja lapitehnika tõeline olemus: iga lapike oli arvel! Oli ju materjali suht napilt ja nii jäid teki mõõdud suht pisukesed: seinateki mõõtudesse.


Natuke kahju, et suurt tekki ei saanud. Seal all oleks saanud magada nagu siil lehehunnikus. :D

• 

Värvimised jätkuvad.

Hiljuti leidsin otse oma õue pealt sellised seened:
Proovisin neid raamatu abil tuvastada ja raamat ütles, et need olla soomusmamplid ja head värviseened. Et pidada sidrunkollast lõnga saama. Ja et söömiseks just mitte kõige paremad. See tegi mulle ainult rõõmu ja kohe hakkasingi seeni keetma. Kahjuks oli tulemus kesine:
Valgest vaid tooni võrra miski muu värv. Jama. Aga tekkis mõte, et miks mitte tekitada kunagi üks sujuvate üleminekutega kudum ja jätsin ühe tokikese ikkagi alles seda ebamäärast lõnga. Kahtlustan, et ehk oleks värvimiseks pidanud kasutama vanemaid seeni, mina kasutasin suht noorukesi.
Veel tegin katse rabarberijuurikate, mangoldilehtede ja äädikaga. Lootsin pruuni saada. Lootus olla lollide lohutus. Ja sain veel portsu kollakasrohelisi, ebamääraseid sügisvärve.Siin tegin pisikese katse ka. See üks tumedam tokk sai ka korralikku äädikavanni värvimise lõpus. Heledad jäid sellest ilma.
Värvimised jätkuvad.

Võrratu tulemus!!!!!!!!!!

Ise ka ei usuks kui oma silmaga poleks näinud!
Sest kujutage ette, ma sain sellisest kraamist, looduslikust sodist, vetikaist ja puusamblikust, hallikasrohelisest parasiidist kõdupuudel nii imearmast mõnuskollast värvi!

Katsetasin selle taimega sest juhtusin nägema ETV või ETV2 pealt vanaaegset saadet "Nipet-näpet". Seal reklaamiti seda vetikasodi kui taime, millele pole mingeid mürgiseid lisandeid vaja lisada, neid vaskvitriole jms. Et tal pidada need peitsid ja kinnitid juba endal sees olema. Kui see nüüd tõesti tõsi on ja värv ka peal püsib, siis on see küll kõige ökom ja tervislikum värvitaim üleüldse! Igal juhul kui ma pärast värvimist teda pesin ja loputasin, ei ajanud ta absoluutselt mingit värvivett kuskilt välja. Ja seda samblasodi polnud ka eriti keeruline lõngade seest välja saada. Märjalt libises enamik ise maha.
Värvimise retsept: taimedega värvimisel pole tegelikult midagi väga keerulist. Palju inffi netist või raamatutest ei leia aga on olemas mõned toredad inimesed, kes sellega tegelevad ja blogisid peavad. Näiteks blogi "Loodusvärvid" (LINK)
Minu mooduse järgi igaüks värvida ei saagi. Mul on nimelt "värvimise masin" ;)
Lugesin nimelt netist kuidas keegi oli värvinõusid hoidnud pikalt sõnnikuhunnikus soojas. Sõnnikuhunnik hoiab ju ühtlast temperatuuri ja hautab nii hautamisnõudes olevat lõnga värvitaimede sees. Kahjuks linki ei tea öelda. Point siis selles, et värvitav lõng on pikalt koos värvitaimedega sobivas soojas temperatuuriga vees.
Sõnnikuhunnikut mul pole. Ega ei tea ka, kas julgekski katsetada. Või hiljem seda tunnistada? Hihii. Minul on aga värvimise masin ehk puuküttega pliit. Mind see ju ei sega kui mul on seal mitu päeva pliidil või pliidiserval (vastavalt kas kütan, küpsetan või ei tee miskit aga pliidiplaat siiski soe) üks pott koos lõngaleotisega.
Vot sedamoodi siis.
Ah jaa. Alguses panen potti küll ainult vee koos taimedega ja keedan korralikult, siis lükkan poti pliidi servale ja ootan kui sisu on pisut jahtunud ja alles siis pistan lõngad vette. Segan ja vaatan ja segan ja vaatan. No et liiga kuuma vette ei tohi panna, lõng hakkab viltuma. No ja siis ta mul on seal, päevake või paar. Aeg ajalt segan ja kontrollin.
Ma ei ole päris kindel aga antud ilus kollane värv tekkis alles siis kui lõng oli leotises haudunud umbes 24 tundi.

Nii, nii

Sügis on käes, ilmad on vihmasemad ja tegemised kolivad katuse alla sooja ahju kõrvale. ;)
Esiteks tegelen praegu päris hoogsalt kõikvõimaliku õmblemisega, põhiliselt muidugi lapitöö aga eks ole muudki.
Lapitöödest valmib praegu riburada pidi aina uusi ja uusi laste tekke, no igas mõõdus ja igas värvis ja igas tehnikas. Aga et mitte päris kinni jääda sinna piilupartide ja kaisumõmmide maale, võtsin käsile ammuse unistuse: ise kanga valmistamise kõikvõimaliku värvimis ja tikkimismeetodite abil (LINK) Eks näeb siis, et kas saan miskit huvitavat või ei saa. Praeguse seisuga võiks öelda, et üht koma teist ikka sealt värvikausist tuleb, ainult kokkukortsutatud materjalide sirgeks triikimine on üsna tüütu. Võtab aega. Need kortsud on kui lollid mehed ilusa naise ümber, mitte ei taha ära minna. ;)
Teine tähtis asi on ka. Üritame oma poolilijäänud remonti jätkata. Keeruline, sest raha ei ole ja mees käib sellisel tööl, et ega tal aega ka eriti pole. Nii et põhirõhk on heal planeerimisel. Ja lootusel. ;) Et ehk ikka õnnestub.

Tasapisi restaureerin mööblit. Alustuseks tegime laste vana tooli korda. Päris armas tuli välja

Ikka veel kangastelgede taga

Ikka veel olen kangastelgede taga kuid enam mitte kauaks sest villase lõimega tööd hakkavad otsa saama. Pärast seda teeb küll väikese pausi muidu olen ise ka varsti kangastelgede kujuline. Ega see mind ära pole just tüüdanud, see on omaette lahe tegemine, liiatigi kui käsil on ju kõikvõimalik katsetamine. Kolm pikka salli sai valmis (pildid hiljem) ja kõige lõpuks tahtsin siis proovida seda labast topeltkangast. Lõngades kasutan ära ka oma looduslikult värvitud lõngad:

Nõges selline pruunikas, naat ilus roheline ja punaste tulbiõielehtedega tuli selline helepruun-roosakas, väga armas beez.

Sellise kanga kudumine on aegavõttev, korraga ju kahte poolt tuleb kududa aga tulemus tundub huvitav ja mõnus.

Eks näis mis välja tuleb! Kui pikkus jääb meeter + natuke, sobiks see vist mõnele beebile vankritekiks. A kui pikema saan, eks diivanikate, pleed, no ma ei tea, eks näeb. Teine ots on ilusasti kinni, ei loki ja ei turrita sealt lõngu, ilus.

Kui valmis saan, arvatavasti ka vanutan seda pisut. Siis saabub ka tõehetk, et kuidas mu värvitud lõngad vastu peavad.

Heh, skeeri!

Värviplaanid

Tegelikult on mul plaan sel kevadel katsetada pisut taimedega värvimist. Kuna aga maa on esialgu märg-lirtsuv-poriauk, siis lükkasin kõikvõimalike juurikate kaevamise tsuti edasi ja tegin ühe värvimiskatsetuse lihtlabasel kombel poest ostetud värviga (roosa):

Värvimise tehnikast niipalju, et lasin vee vahepeal liiga kuumaks, lõng kippus pisut kokku viltuma. Hiljem oli pisut tüütu kerida.

Tütre tellimisel algatasin oma järgmise aasta kudumisprojekti: eriti hirmnunnud sokid. Kuna ma olen masendavalt aeglane kuduja, tuleb loota ja palvetada, et sokid vähemalt jõuludeks valmis saaks.

Lõng on mul nüüd olemas, mustrikiri ka, järgmisena tuleks õiges suuruses vardad omale hankida. Jajahh, aastane projekt, ega see kerge ole! ;)