Näiteks minu väike tütar tahtis ka ükspäev miskit õmmelda. Otsisin talle tüki mittehargnevat riiet, et las teeb oma barbidele seeliku. On teised aja jooksul kuidagi paljaks jäänud. Minu käbi ei ole minust, kännust, kuigi kaugele kukkunud. Mina ka nukkudega eriti ei mänginud, välja arvatud siis kui sai samuti riideid neile nokitsetud, vot see oli põnev küll. Aga kodumängud koos teiste tüdrukutega ajasid mu rahutu hinge sassi, (oh õudne, nad keetsid suppi ja abiellusid ja oi jubedust, neil olid nukuvankrid tittedega, oooooh igavus ja õudus!!!) eelistasin mingeid seiklusemänge hobuste ja mägede ja koobastega, ah ma ei tea.
Igal juhul mu rahutu loomuga Väike Abiline istus täitsa kannatlikult paigal ja tikkis nuku seelikule litreid:
Moekunst on üks mõnus kunst. Mänguline ja samas praktiline. Tuletasin meelde, et kuidas omal ajal lapsena sai nukkudele jakke ja veste tehtud ja tsik-tsak kääridega ja oligi valmis:
Ise on ta oma tööga väga rahul, muudkui riietab nukku ja peame pisukest plaani, et mida talle veel võiks õmmelda.
3 comments:
Oh sa raks, kui äge! Ja täitsa ise kohe õmbles litrid peale? Usun, et ta sädeleb nüüd uhkusest nagu üks väike päike ning teil seal on kohe parem ilm. :o)
Jessver, kui elegantne kostüüm! Megatubli piiga!
Triin
Ei, ta tüdines sellest tikkimisest ikka üsna ära. Tikkeread muutusid muudkui lühemaks.
Aga tubli oli ta küll ja see nukk käib tal nüüd igal pool kaasas
Post a Comment