Sunday, March 4, 2012

Naistepäevavahetus, seekord juba neljandat korda. Priske pildikommentaar


Esimeses blogipostituses sel teemal ma mõõtsin, et kas plaanitav kingitus üldse sellistesse mõõtudesse mahubki. Mahtus :D mahtus jah, kui servad kingitusel maha lõikasin ja jõuga kokku pressisin. Aga kõigest järgemööda.
Kui olin murelikult paki mõõtudest järelduse teinud, et niimoodi on väga keeruline pakki komplekteerida, avastasin, et margariinitootjad on mu mure ette näinud ja vähe suurema karbi kaubandusse lükanud:


haahaahaaa, tervelt 50 g mahub rohkem, URJAA! Nii et olles karbi välja valinud, hakkasin teda dekoreerima/maskeerima. Otsustasin oma margariinitopsist eeskujuliku lillekorvi teha. Naistepäev ju ikkagi. Alumisest poolest tegin makulatuuri abil korvikese


... ja kaanest tekitasin lillebuketi.


Lõikasin vildist lehti, keerutasin roosiõisi ja õmblesin kõik selle toreduse mõne pistega kaane külge.


Viimase lihvina sangake, lipsukesd ja mingid pendeldavad kõrred-varred pärlinuppudega. Sai päris uhke, ise olen küll rahul. Vast ehk ainult hiljem mõtlesin, et oleks vanade ajakirjade asemel pidanud kasutama pakkepaberit mingit, oleks rohkem korvilikuma ilme saanud. Aga noh, eks selliseid korvikesi võib ju kinkepakkideks teinekordki meisterdada, siis olen targem juba.
Paki sisu oli samuti ülimalt naiselik. Naisterahva-olemuslik. Sümboolne ja puha. Algselt oli mul plaanis teha korralik vanaaegne prantsuse pesu, teate küll, pitside ja rüüzidega püksid ja pihik, samuti pitside, broderii jms. Sellest mõttest tuli loobuda, seda pitsi ja rüüzihunnikut juba margariinitopsi ei pressi. Nii et võib-olla pakisaajal isegi vedas ;) Lappasin siis hulganisti vanu ajakirju ja otsustasin öösärgi kasuks. Lühikeste varrukatega ja suht pikk. No ikka vanaaja stiilis. Lõikasin lõike välja, pakkisin kokku ja veendusin, et ikka ei mahu topsi. Aga öösärk pole ballikleit, nii et käärid kätte ja siuh-säuh, nii alt kui ülevalt jupp maha. Ärgu pakisaaja pahandagu, öko-projekt oli meil ju seekord ;)


Pitsidest ja rüüzidest tuli ka samal põhjusel loobuda, nii et las Liisu-Liisa nüüd ise otsustab, et mis asi see üldse on, öösärk või suvekleit. Või punugu vöö peale ja on kerge suvepluus.
Lisaks toppisin pakki ka naiseliku olemuse "lisa-ampsud" : eriti magusa lõhnaga roosad (orhidee) lõhnaküünlad (sest kõik naised on tehtud maadsikavahust), pakk pipart (väike pipar kulub ikka ära, sest naine peab teadma mida naine teeb), totsike mett, ehk on vaja kellegile mett moka peale määrida.


Ja et mitte unustada mkhm traditsioone, tuleb naistepäevakingitus tava kohaselt: kinkijal ühes käes punaste lillede sülem, teises pudel.


See oli hea idee, sest kommid poleks pakki nii ehk naa ära mahtunud aga ilma shokolaadita ei saa ükski kelm naisterahvas (kes koosneb piprast ja meest ja magusast roosast) naistepäeva korralikult mööda saadetud. Isegi siis kui kogu pakk peab mingisugusesse margariinikarpi mahtuma! Aga vahva oli ikkagi see paki ümber nuputamine. Selline ahistav kitsendus selle karbi näol oli tegelikult väga lõbus!

Head naistepäeva, Liisu-Liisa ja ka kõik teisedki kullaketrajad!

3 comments:

Köögikata said...

Vauuuu

isehakanud lillekasvataja said...

täitsa vahva, eks? Kange himu on praegu kõik kodus olevad karbid nõnna dekoreerida. :) Iseasi, et mida imet nendega siis peale hakata

Anonymous said...

Väga vahva igati, nii kink kui jutt. Lapsed alles noored nii et nädalavahetusel tegutsema :) Diana