See on kui magustoit praegu. Teen muud asjad päeval ära, töö, laste kasvatamise ja tuludeklaratsiooni ja õhtul sebin tasakesi kangaspuude kallal. Lõimepoom sai uue kanga:
Teiseks hakkasin käärpuid üles seadma. Pole seegi niisama lihtne midagi. Kui ikka esimest korda elus miskit teed, on ikka üsna segane kogu see värk. Oleksin pidanud ikka koos mehe vai vanema pojaga koos neid pulki seal passitama pidanud, oleks mugavam olnud. Mul olid aga abilisteks minu nelja-aastane ja kahe-aastane. Kogu töö käiski nii, et kupatasin lapsed teise tuppa(noh, et neile miskit pähe ei kukuks) ja aeg-ajalt kisasin, et tulge appi, ulatage mulle see vai teine kaigas. Väga imelik töömeetod, aga saime hakkama ja laste meelest oli see omamoodi põnev mäng.
Käärpuudel on ka vot selline aastaarv peal:
Algul mõtlesin, et oi-oi kui palju puid tuleb üksteise sisse torkida, see ju puha käsitsi tehtud, augud ja otsad ju puha erinevad! Aga näe, oskamatute tulevikumuttide tarvis on aastal 1875 käärpuu osade otsadele sälgud-märgid sisse lõigatud, mis nii viga kokku panna!
Aga päris korras nad mul veel pole. Nad tuleb vist mingi nipiga lakke kinnitada. Kuidas seda teha, pole mul õrna aimugi.
No comments:
Post a Comment