Veel vanu töid / More Old Quilts

Fotod on kehvad, pole miskit parata. Aga tekid on vägevad, ise ka imestan, et kui ilusaid asju ma ikka teinud olen.
Photos are very old. Made by my old camera. Very old photos and very bad quality. But quilts are really beautiful. Methinks

One blanket for active baby who loves bunnies

Sain valmis ühe mänguteki. Selline ta siis on. Keskel mängu ja puhkamisruum, ümber nurkades mängimiseks jänkud ja lilled. Vatiin sees kahekordne, selle tõttu eriti soe ja pehme. Suur meriinovillane jänes on teki küljes kinni, ainult käpad ja kõrvad lipendavad lahtiselt.Jänes lähemalt:
Üks lill lähemalt:
Tagant poolt siis selline:

Kavandid

Kuna fotograafitöö on mul väga madalal tasemel, ei tulnud need kavandid just kõige paremini välja aga ehk mõningase ettekujutuse saab siiski. 

Jääb selline mustriline ülaserv. Ja all on siis lihtsalt õhuline valge/beez/misiganes värvi kardin. Küljele kinni seotav. 

Paksemad materjalid / Fabrics

Natuke jõululine aga väga sümpaatne: Samuti ilus:
Materjal kahel eelmisel puuvill + linane.

Järgmiseks väga imposantsed kangad aga nad on üsna paksud:
Hea langevusega kangas:
Sama materjal, mis eelmine, värvivalik:
Võib ju kombineerida kahte värvi näiteks.

Selline väga sümpaatne ja lihtne:

Materjale kardinatele / Fabrics for Curtains

Kardinate kavand õhukesele kangale. Kavand muidugi esialgne kritseldus, seda saab igatepidi muuta.

Põhimõte on lihtne: ülemine kardinaosa koosneb pisut krousitud kolmnurkadest. Seda alumist sirget kardinat, mis ukse ees, ei pruugi üldse panna. Taolisele kardinale sobivad järgmised materjalid:

See on üks kallimaid materjale (250.- meeter) aga ta oli ka väga lai. Saab valida, et mis pidi triibud jooksevad, püsti, pikali, diagonaalselt: Ilus kollaste roosidega kangas:
Sama beezil põhjal:
Suureruudulise värvivalik:
Lihtne aga ilus:
Tikanditega. Neid ma too hetk eriti ei uurinud aga neid oli päris suur valik, erinevais värvis ja mustriga

Paeltega masin-tikitud kardinad / Curtains with ribbon-embroidery

Kõigepealt kavand:Kardina pikkust võib muidugi muuta. 

Materjaliks valge, igal juhul hele linase-puuvillase segu, peale õmmeldud peenikesed paelad. Kunagi ammu tegin sellise mustade paeltega, jäi väga effektne ja stiilselt mõnus. Võiks arvata, et musta ja valge kombinatsioon on kuidagi liiga konkreetne, aga sellisel kujul ei ole. Kahjuks pole mul ühtegi head fotot tollest kardinast. Sestap tegin proovilapi värviliste paeltega ja pildistasin teda erinevatel taustadel. Saab üsna hea ettekujutuse. Esiteks tumedal taustal:
Siis heledal taustal, voltisin ka teda pisut aga see ei anna praegu effekti, kasutasin proovilapiks tavalist linast riiet.
Riputasin korraks akna ette:
Ja selline jääb ta teiselt poolt. Tumedamad paelad kumavad pisut läbi ja jääb muidugi täiesti sirge, ma ei teagi, miks seal need mõhnad on, proovin uue foto teha.
Kardina servadesse ja allaäärde õmblen samuti paela, see võib ka valge olla, miks mitte. Või must.
Ja siin on kanganäidised, mis sellisele kavandile ilusasti sobivad. Mustriga ja ilma. Enamik neid üsna ühes hinnas, kangas nr. 2 oli pisut kallim. Võib muidugi kasutada ka sedasama materjali mis mina proovilappi tehes. Hind umbes sama. Aga mustrilistel jääb huvitavam, sest paeltega mustrit tehes järgiksin kanga mustrit. Aga kui teil on toas vaibal ka mingid lehtede ja taimede kujundid, eks võib neidki paeltega moodustada.Ilma kangamustrita:
Soojemad toonid:
Järgmine tundub pisut hall, tegelikult oli väga hea kukkumisega lumivalge.

100 % öko! 100% Economic!

Algas see lugu sellest, et mees logeles paar päeva jutti niisama teleka ees. Lõpuks mul viskas üle ja panin mehe tööle. Saagima ja puurima. Tekkis mul nimelt plaan teha üks öko diivan. Nimelt on meil kodus üks plekist kast (mehe vana sõjaväekast, tast on siin blogis juba varem ka juttu olnud)

Seisis see kast koos oma kattega teleka ja akna vahel seina ääres. Aga jama selles, et lastel meeldib hirmsasti seal peal ronida, kukuvad kogu aeg sinna kasti taha, seal aga igasugu juhtmed ja muidugi saavad haiget ja käi neid siis lohutamas ja riidlemas ja kasti tagant välja sikutamas. Ja niimoodi peaaegu päev otsa! Ja ega nad ei kuula ju ka, et ärge ronige! Ikka ronivad! See olukord tuli viivitamatult lõpetada! Ja nii tekkiski idee, et teeks äkki tollele kastile seljatoe, siis nad ei kuku enam kusagile.

Mul vedas kunagi, sain suure posu mööbliriide ja mahulise vatiini jääke. Sellised pikad ribad. Muidu oleks tulnud toda mehe tehtud raami polsterdada porolooniga aga mina kerisin paksult neid ribasid. Teeb sama välja. Esimese otsa kinnitasin klambripüstoliga, viimase õmblesin käsitsi kinni.
Raam pisut lähemalt:
Ja siis õmblesin katte. Noh, vaat kui äge diivan tuli välja! Ja lapsed ei kuku enam kuskile kasti taha!